„Jõgeva ja Pedja vahel“ on Betti Alveri kirjutatud luuletus. Jõgi ja raudtee on Jõgeva kaks olulisemat sümbolit. Nii nagu kirjanik on oma elu ja loominguga omakorda selle paiga sümboliks saanud.
23. novembril 2006, kui möödus 100 aastat Jõgeva linnas sündinud kirjanik Betti Alveri sünnist, avati tema sünnikodus raudtee ääres muuseum. Lähemalt saab tutvuda poetessi perekonnaloo ja loominguga, vaadata fotosid. Tähelepanu kõidab kunstnik Ilmar Kruusamäe poolt maalitud Betti Alveri portree.  Muuseumi väikesed toakesed on valgusküllased nagu Alveri looming. Väljapanekud on Jõgeva linna ajaloost. Lisaväärtuseks on väike saal, kus on võimalik korraldada nii luuleõhtuid kui teatrietendusi, samuti näitusi. Saali lava osa on pühendatud Jõgevalt pärit heliloojale Alo Mattiisenile, kus  saab vaadata videomaterjale ja kuulata tema heliteoseid. Kesklinnas asuvale Jõgeva Muusikakooli hoonele, kus  õppis Alo Mattiisen, paigaldati Alo 45. sünniaastapäeval mälestustahvel.

Jõgeva sündis tänu Tapa – Tartu raudteele 130 aastat tagasi, mil siin peatus esimene rong. Raudteejaama ümber kasvanud ja kosunud Jõgeva sai linna õigused 1938. aastal ja on täna Jõgeva maakonna keskus. Raudtee mõjutab linna käekäiku oluliselt ka täna.

Uudistamist väärib ettevõtjate algatusel paigaldatud Külmasammas, mis tähistab Jõgeval mõõdetud  Eesti külmarekordit - 43.5° C. Mööduja märkab kindlasti Tauno Kangro poolt loodud Hea Linna Vaimu skulptuuri ja Terje Ojaveri pargipaviljoni Rotunde Betti  Alveri pargis.

Üleriigilised noortefestivalid - poetess Betti Alverile pühendatud luulepäevad "Tähetund" sügisel ning helilooja Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad kevadel, on linnale toonud juurde palju sõpru ja tuntust. Kunstihuvilistel noortel on põhjust Jõgevale tulla  Eelprofessionaalse Kunsti Festivali ajal. Jaanipäeva paiku, kui ööd on kõige lühemad, toimub igal suvel festval „Helisev  süveöö“, siis saab väga head muusikat nautida koduaedade ja parkide roheluses.

KÜÜSLAUGU FESTIVAL 2010

toimub 28. augustil 2010 Jõgeval.

Vaata:
 www.meelejahutaja.ee