Elu saab mõista vaid tagasi vaadates,
kuid elama peame tulevikule mõeldes.
(S. Kirkegaard)

Ühel kenal päeval, 1876. aasta augustikuus, peatus siinsete viljakate põldude vahel, tookord veel Laisholmi nime kandvas jaamas, esimest korda rong, mille vile andis märku uue asula sünnist Pedja jõe kallastel. Ettevõtlikud  inimesed ning kiire majandusareng võimaldasid kasvada paikkonnal 1919  aastaks alevikuks ning juba 1. mail 1938. aastal omistati Jõgeva alevikule linna austav nimetus.

Järgneval, 1939. aastal, võõrustas linnarahvas Eesti Vabariigi esimest presidenti Konstantin Pätsi, kes ütles oma sõnavõtus ”See siin on üks põllumajanduslikult kõige rohkem arenenud maanurk. See ei ole küll endise jõukuse poolest eeskujuks, vaid selle poolest, et siin tehakse palju uut tööd”.

Tänane Jõgeva on 6000 elanikuga maakonnakeskus, mis pakub erinevaid võimalusi hariduse omandamiseks, kultuuriliseks meelelahutuseks ning sporditegemiseks. Traditsioone aitavad elus hoida Jõgeval korraldatavad üleriigilised noorte luule-, muusika- ja kunstifestivalid. Tähelepanuväärsed on saavutused spordis. Linn kogub tuntust Eestimaa kõige külmema paiga ning Jõuluvana koduna.

Tule ja avasta enda jaoks Jõgeva!